Mis on ketogeenne toitumine?
Enne kui alustame, lubage mul selgitada, et sõna dieet ei kasutata kaalulangetamisest, vaid hoopiski toidustiilist rääkimiseks.
Ketogeenne toitumine on väga erinev omnivoorsest toitumisest (mida järgivad enamik meist). Erinevus seisneb makrotoitainete osakaalus, mida päeva jooksul tarbime.
Tegelikult on sellise niinimetatud normaalse toitumise soovituslik tarbimine järgmine: 40–55% süsivesikuid, 30–35% lipiide ja 10–15% valke.
Ketogeenne toitumine koosneb 70% ulatuses lipiididest, 20–25% ulatuses valkudest ja 5–10% ulatuses süsivesikutest.

Miks vähendatakse süsivesikuid?
Süsivesikute koguse oluline vähendamine oma toitumises põhjustab Teie kehas ketoosi seisundit.
Ketoosi seisundi all mõistetakse seda, et keha kasutab energiaallikana põhiliselt lipiide.
Meie kehas hakkavad kogunema ketoonid (lipiididest toodetud ainevahetussaadused). See toimub siis, kui kehal ei ole enam piisavalt süsivesikutevarusid, sealhulgas glükoosi, et toota energiat.
Mõne päeva möödudes hakkab keha järjest tõhusamalt kasutama energiaallikana rasva.
Missuguseid toite süüakse ketogeense toitumise ajal?
Meie toitumise makrotoitainete vähendamiseks ei tohiks (või ainult harva ja väikestes kogustes) igapäevaselt süüa paljusid toite, nagu leib/sai või pasta.
Ketogeenne toitumine võimaldab Teil siiski söömist nautida.
Selle toitumise alus on põhiliselt rasv, millel on väga suur küllastustunnet tekitav toime meie kehale.
Seetõttu võime sellest toitumisest leida rasvaseid kalu, liha, mune, aga ka õliseemneid, avokaadosid, juurvilju, õli või juustu…
Puuvilju võib vahel süüa, ent väikestes kogustes, sest need sisaldavad rohkesti suhkrut.



Mis on ketogeenne toitumine?

Enne kui alustame, lubage mul selgitada, et sõna dieet ei kasutata kaalulangetamisest, vaid hoopiski toidustiilist rääkimiseks.
Ketogeenne toitumine on väga erinev omnivoorsest toitumisest (mida järgivad enamik meist). Erinevus seisneb makrotoitainete osakaalus, mida päeva jooksul tarbime.
Tegelikult on sellise niinimetatud normaalse toitumise soovituslik tarbimine järgmine: 40–55% süsivesikuid, 30–35% lipiide ja 10–15% valke.
Ketogeenne toitumine koosneb 70% ulatuses lipiididest, 20–25% ulatuses valkudest ja 5–10% ulatuses süsivesikutest.

Miks vähendatakse süsivesikuid?
Süsivesikute koguse oluline vähendamine oma toitumises põhjustab Teie kehas ketoosi seisundit.
Ketoosi seisundi all mõistetakse seda, et keha kasutab energiaallikana põhiliselt lipiide.
Meie kehas hakkavad kogunema ketoonid (lipiididest toodetud ainevahetussaadused). See toimub siis, kui kehal ei ole enam piisavalt süsivesikutevarusid, sealhulgas glükoosi, et toota energiat.
Mõne päeva möödudes hakkab keha järjest tõhusamalt kasutama energiaallikana rasva.
Missuguseid toite süüakse ketogeense toitumise ajal?
Meie toitumise makrotoitainete vähendamiseks ei tohiks (või ainult harva ja väikestes kogustes) igapäevaselt süüa paljusid toite, nagu leib/sai või pasta.
Ketogeenne toitumine võimaldab Teil siiski söömist nautida.
Selle toitumise alus on põhiliselt rasv, millel on väga suur küllastustunnet tekitav toime meie kehale.
Seetõttu võime sellest toitumisest leida rasvaseid kalu, liha, mune, aga ka õliseemneid, avokaadosid, juurvilju, õli või juustu…
Puuvilju võib vahel süüa, ent väikestes kogustes, sest need sisaldavad rohkesti suhkrut.

Lisa kommentaar