Mis on spirulina?
Spirulina on sini-rohevetikas, mille tarbimiseks ei ole vaja seda eelnevalt töödelda, mis omakorda võimaldab spirulinal säilitada kogu oma toiteväärtuse.
Seda vetikat tarbisid kasutegurite pärast juba inkad.
Looduses leidub spirulinat järvedes, mis asuvad troopilistel aladel. Sellised järved on küllastunud orgaanilisest ainest ja sisaldavad rohkesti soodat. Lisaks esineb nendes keskkondades kõrge temperatuur, mis soodustab selle kiiret levikut.
Nõudlus spirulina järele plahvatas mõne aasta eest, loodi tehisbasseinid spirulina kasvatamiseks. Spirulina väljasid on võimalik leida Euroopast.
Nõudlus spirulina järele plahvatas mõne aasta eest, loodi tehisbasseinid spirulina kasvatamiseks. Spirulina väljasid on võimalik leida Prantsusmaalt.
Millest spirulina koosneb?
Spirulina koosneb põhiliselt valkudest, ent ka mõnest süsivesikust. Samuti sisaldab see mõnda lipiidi (rasvad), ent nende seast leiame põhiliselt oomega-6-rasvhapet.
Spirulina sisaldab nii paljusid vitamiine, nagu A-, B-, D-, E-, K-vitamiin, kui ka palju mineraalaineid.
See sisaldab kaltsiumit, rauda ja magneesiumit.
10 g spirulina tarbimine katab inimese ööpäevase rauavajaduse.
Millistest toitudest võime spirulinat leida?
Spirulinat võib tarbida toidulisandina tablettide, kapslite, pulbri või helveste kujul lisatuna teiste toitude hulka.
Spirulinat võime järjest enam leida selliste toodete seest nagu pasta, aga muidugi ka selliste teraviljabatoonide seest nagu Pulsaari supertoidu batoon.
Milline on spirulina mõju meie kehale?
Sportlik võimekus
Spirulina kasutamine toidulisandina võimaldab jõupingutuse ajal tõsta lipiidide oksüdeerumist. Seetõttu kasutab keha energia tootmiseks rohkem lipiide kui tavaliselt ja vähem süsivesikuid. See võimaldab Teie kehal säilitada glükogeeni (süsivesikute reserv), mis omakorda võimaldab sportlasel teha intensiivseid jõupingutusi pikema aja jooksul.
Lisaks on teised uuringud näidanud, et spirulina tarbimine mõjutab meie närvisüsteemi. Seega on spirulinal intensiivse jõupingutuse ajal kaitsev toime väsimussignaalide edastamisele meie närvisüsteemis, mis vähendaks väsimuse tunnet.
Seega panustab spirulina vastupidavuse parandamisse, aga ka vastupanuvõime suurendamisse. Seega parendab spirulina tulemusi.
Antioksüdant
Spirulina sisaldab rohkesti antioksüdante ja ennetab oksüdatiivset stressi, nagu ka kõik teised seda tüüpi toidud.
Oksüdatiivne stress on rünnak meie rakkude vastu, mida põhjustavad keskkonnaprobleemid ja meie elustiil. See võib olla teatud haiguste või enneaegse vananemise põhjustaja.
Seetõttu on oluline süüa antioksüdante sisaldavaid toite, kui soovite püsida tervena.
Immuunsüsteem
Spirulinal oleks kasulik mõju ka meie immuunsüsteemile.
Tegelikult on mõnel selle ühendil positiivne mõju meie keha sellisele funktsioonile. See stimuleeriks meie immuunsüsteemi, millega kaasneks rohkem asjakohaseid reaktsioone meie kehas teatud haiguste suhtes.
Lisaks nõrgeneb sportlaste immuunsüsteem pärast pikka ja intensiivset pingutust (maraton, krossijooks, triatlon …). Nii võivad nad kergemini haigeks jääda.
Üks uurimus on näidanud, et spirulina tarbimine sportlaste poolt võimaldas neil tugevdada oma immuunsüsteemi. See piiraks nakatumisi immuunsüsteemi ühe funktsiooni puuduse tõttu.
Lõpuks ennetaks spirulina immuunfunktsiooni vähenemist kvantitatiivselt olulise treeningu tõttu.
Kasutatud kirjandus:
• Ngo-Matip ME and al. (2015). Impact of daily supplementation of Spirulina platensis on the immune system of naïve HIV-1 patients in Cameroon: a 12-months single-blind, randomized, multicenter trial. Nutrition Journal.
• Zhu HZ. and al. (2018). [Protective effects of spirulina on hippocampal injury in exercise-fatigue mice and its mechanism]. Chinese Journal of applied physiology.
• Kalafati M. And al. (2010). Ergogenic and antioxidant effects of spirulina supplementation in humans. Medicine and science in sport and exercise.
• Artur Jusckiewiecz and al. (2018). An attempt to induce an immunomodulatory effect in rowers with spirulina extract. Journal international society of sports nutrition.
